Ilmselt on mu ülemus tööl üks vähestest jaapanlastest,kes suudab natuke eesti keelt rääkida. Töötan ühes jaapani restoranis, mis on täis plakateid Eestist ja vahel ka eestlaseid, st kui mina ja Ince tööl oleme. Sellegipoolest on enamik kliente veendunud, meid jutustamas kuuldes, et oleme ameeriklased. Me kutsume oma ülemust Masteriks ja mitte kellelgi (ka nendel, kes seal juba 5 aastat töötanud on, pole aimugi mis ta tegelik nimi on). No igal juhul Master suudab eesti keeles tubli 20 lauset öelda. Ta peamine sõnavara on mis sa jood, mis sa sööd ja tubli poiss, mida ta kasutab valimatult nii minu kui hiinlaste peal, kuigi tegelikult peaks olema vaid Ince jaoks. Siis kui kliente on vähe ütleb ta "vahel on hästi, vahel on halvasti", kuid täna suutis ta sellest pealkirjas sisalduva lause luua. Masteril kergelt kruvid logisevad, aga võibolla ta ainult mängib seda, igal juhul aegajalt ta unustab ennast ära ja üritab hiinlastega eesti keeles jutule saada, kui kedagi käepärast võtta pole, siis räägib iseendaga.. Ta teeb veel muud põnevat, aga respectist tema vastu ma ei hakka pikalt seletama.
Praegu tuli Raile just ja ütles, et ühel pruunil poisil on mulle hea töö pakkuda, aga poiss on imelik murjam. Siis tuli Sandy ja küsis et kas ta võib pesumasinast mu pesu välja tõstes seda katsuda. Seejärel karjus Liisi midagi sookollide kohta enda Skypes. Jeesus Maria.
Aga üldiselt on täitsa vahva, kui palju inimesi juba Eesti keelt räägivad- Sandy (India poiss, kellega koos elame) õpib iga õhtu, kuna ta sõidab varsti Eestisse oma tüdrukule külla.. Toyo on suutnud nädalaga mõned lihtsad sõnad ja lause :"Eesti lipp on sini-must-valge" selgeks saada. Liisi Leedu kutt räägib vajadusel siilidest ja hapukapsasupist. Eesti on jaapanlaste seas üpris tuntud ka, enamuses tänu Barutole, kuid meile meeldib loota, et vähemalt APUs oleme Eestile küllaltki kõva nime teinud.
No comments:
Post a Comment